Banghoek ei saanud oma nime romantiliste vaadete järgi. Nimi pärineb hollandikeelsest väljendist De Bange Hoek ehk „hirmutav nurk” – nii kutsusid kunagised rändurid raskesti ligipääsetavat orgu, mille tihedalt metsaga kaetud mägedes liikusid leopardid.
Praegu viib läbi sama oru kitsas ja käänuline tee Rainbow’s Endi veinimajani. See asub peaaegu sõna otseses mõttes tee lõpus, kõrgel Jonkershoeki mägede nõlval. Ümberringi kõrguvad mäed ning all laiub viinamarjaistandustega kaetud Banghoeki org.
Ka nimi Rainbow’s End ei ole valitud juhuslikult. Vikerkaare lõpus pidi vana uskumuse järgi ootama kullapott. Malanide pere jaoks peitub nende oma just selles paigas – mägede, pinnase ja kliima koosluses, millest on saanud kogu veinimaja alus.
Rainbow’s Endi lugu algas 1978. aastal, kui Jacques Malan Banghoeki orus asuva farmi ostis. Esimesed viinapuud jõudsid sinna aga alles rohkem kui kakskümmend aastat hiljem. Need istutati 2000. ja 2001. aastal ning esimese veini – Shirazi – valmistasid Jacques ja tema poeg Anton 2002. aastal.
Jacques Malan nägi üsna kiiresti, et Banghoek erineb ülejäänud Stellenboschist. Mägedega ümbritsetud orus asuvad viinamarjaaiad kõrgel, erineva suunaga nõlvadel ning piirkonna kliima on jahedam kui paljudes teistes Stellenboschi osades. 2005. aastal võttis ta enda peale töö, et Banghoek registreeritaks ametlikult eraldiseisva veinialana. Nii sai kunagisest „hirmutavast nurgast” oma nime ja selge identiteediga veinipiirkond.
Rainbow’s Endi viinamarjaaiad paiknevad 350–540 meetri kõrgusel. Pinnas on sügavpunane ja kohati väga kivine. Kivisemates kohtades kasvavad viinapuud tagasihoidlikumalt ning marjad jäävad väiksemaks, kuid nende maitse muutub kontsentreeritumaks.
Kõiki viinamarjasorte ei ole istutatud samale nõlvale. Hilise valmimisega Cabernet Sauvignon kasvab madalamal ja soojemal, kus päikest on rohkem. Cabernet Franc asub veidi kõrgemal ning Merlot kõige kõrgemates, jahedamates istandustes, kus marjad valmivad aeglasemalt ja säilitavad paremini oma värskuse. Shiraz kasvab aga ida- ja lõunapoolsetel nõlvadel, kuhu kuum pärastlõunapäike nii tugevalt ei ulatu.
Praegu tegutsevad veinimajas Jacques’i pojad. François Malan vastutab viinamarjaistanduste ja farmi eest, Anton Malan aga veinivalmistamise eest. Nad ei püüa oma veine tingimata Vana või Uue Maailma stiili paigutada. Iga aastakäiku vaadatakse eraldi ning veini valmistatakse vastavalt sellele, mida konkreetne kasvuaasta ja istandus pakuvad.
Keldris tehakse suur osa tööst endiselt käsitsi. Viinamarjad korjatakse ja sorteeritakse käsitsi, eemaldatakse vartest ilma marju purustamata ning kääritatakse avatud mahutites. Käärimise ajal segatakse veini kestadega käsitsi ja pressimiseks kasutatakse traditsioonilist korvpressi. Seejärel küpsevad punased veinid väikestes Prantsuse tammevaatides.
Rainbow’s Endi kõige olulisemaks viinamarjaks on aja jooksul saanud Cabernet Franc. Esimene Cabernet Franc valmis seal 2005. aastal, mil Lõuna-Aafrikas valmistati sellest viinamarjast eraldi sordiveini veel üsna vähe. Kaks aastat hiljem valmis esimene Limited Release Cabernet Franc, mille jaoks valitakse marjad veinimaja parimatest Cabernet Franci istandustest.
Pere roll ei lõpe viinamarjaaias ega veinikeldris. Rainbow’s Endi pudelisildi kujundas Jacques’i ja Ingrid Malani tütar Marieke. Tema joonistusel on Bullerskopi mäetipp ning selle kohal vikerkaar – vaade, mida farmis päriselt näha võib. Nii on igal pudelil korraga nii veinimaja asukoht kui ka selle nime lugu.
Winemani valikus on Rainbow’s Endi Cabernet Franc ja Cabernet Franc Limited Release, Merlot, Banghoek Red Blend ning maja tippvein Family Reserve. Viimane valmistatakse vaid aastakäigu parimatest vaatides küpsenud Bordeaux’ viinamarjasortide veinidest ning seda tehakse väga piiratud koguses.
Rainbow’s End on tänaseni väike pereveinimaja, kus viinamarjaistanduste, veini ja isegi pudelisildi taga on sama perekond. Kunagise raskesti ligipääsetava „hirmutava nurga” lõpus on Malanid leidnud oma vikerkaare ja selle otsa peidetud kullapoti.