La Petite Ferme’i lugu algas ammu enne esimesi viinapuid. Kui John ja Carol Dendy-Young 1974. aastal Zimbabwest Franschhoeki kolisid, ostsid nad väikese farmi, kus kasvatati ploome ja pirne. Veinimajast ei olnud siis veel juttugi – esimesed kümme aastat möödusid puuviljaaedade, saagi ja igapäevase farmitöö keskel.
Muutus sai alguse keerulisemaks muutunud puuviljaturust. Kui senine tegevus enam piisavalt ei kandnud, läks Carol tööle ühte Franschhoeki restorani, kus ta tegeles nii toiduvalmistamise kui ka külaliste teenindamisega. Sealt kasvas välja mõte avada restoran ka oma farmis.
Restorani ehitasid valmis John ja farmi töötajad ning uue rolli leidsid ka naised, kes olid varem puuvilju sortinud ja pakkinud. Nii kujunes La Petite Ferme’ist paik, kuhu tuldi esmalt hea toidu, vaadete ja külalislahkuse pärast. Vein jõudis sellesse loosse alles hiljem.
1996. aastal võttis farmi juhtimise üle Johni ja Caroli poeg Mark Dendy-Young, kes tõi endaga kaasa armastuse veinide vastu. Samal aastal istutas ta esimesed viinapuud ja alustas veini valmistamist – kõigest kahe mahutiga. Paraku jäi samasse aastasse ka üks La Petite Ferme’i ajaloo raskemaid hetki: tulekahju hävitas restorani täielikult.
Viis kuud hiljem avati restoran töötajate abiga uuesti. Appi tulid ka püsikülalised, kes annetasid taastamiseks potte, panne, söögiriistu ja muud vajalikku. La Petite Ferme oli saanud inimestele südamelähedaseks juba ammu enne seda, kui farmist kujunes tuntud veinimaja.
Tänaseks tegutseb La Petite Ferme 15 hektaril Franschhoeki mäenõlval. Lisaks veinimajale on seal endiselt restoran ja majutus. Toit ja külalislahkus, millest La Petite Ferme’i uus peatükk kunagi alguse sai, on jäänud veini kõrval sama oluliseks tänaseni.
Alates 2015. aastast on La Petite Ferme’i veinide taga Wikus Pretorius, kelle tee veinimaailma algas üsna juhuslikult. Turundust õppides läks ta Stellenboschi Muratie veinimaja degusteerimisruumi tööle, et teenida veidi lisaraha. Veini valamisest kasvas aga kiiresti suurem huvi ning peagi töötas ta juba saagikoristusel ja õppis veini valmistamist lähemalt tundma.
Seejärel viis töö ta Korsikale, Californiasse ja Austraaliasse. Pärast Lõuna-Aafrikasse naasmist töötas ta endises Haskell Vineyardsi veinimajas ning aitas hiljem Namiibias rajada veinikeldrit. Seal elas ta üle ka ränga helikopteriõnnetuse.
2015. aastal jõudis Pretorius La Petite Ferme’i, kus ta on tänaseni rakendab eri maailma paikades saadud kogemusi Franschhoeki kasvukohtade eripära esiletoomiseks. Tema lähenemine on lihtne: veinile ei suruta ette üht kindlat stiili, vaid otsused tehakse viinamarja, kasvukoha ja aastakäigu järgi.
La Petite Ferme’i veinivalik on väikese veinimaja kohta üllatavalt mitmekesine. Seal valmivad nii Sauvignon Blanc, Viognier ja Chardonnay kui ka Cabernet Sauvignon, Shiraz ning Bordeaux’ ja ja Rhône’i stiilis punaveinide segud. Ühte kindlat valmistusviisi ei järgita: mõni vein valmib üksnes roostevabast terasest mahutites, et säilitada värskus ja puuviljasus, teised saavad aga aega Prantsuse tammevaatides.
Veinimaja mängulisemat poolt esindab Baboon Rocki sari, mis sai alguse keerulisest 2012. aasta saagist. Sarja pudelisiltidel on kujutatud Franschhoeki piirkonnas elavaid paaviane ja kohalikku fynbos’e taimestikku. Kujunduse taga on ka laiem mõte: La Petite Ferme teeb koostööd paavianide kaitsega tegeleva organisatsiooniga Baboon Matters ning osa sarja müügitulust läheb selle tegevuse toetamiseks.
Winemani valikus on Baboon Rock Unwooded Chardonnay – tammevaadita Chardonnay, mille värskes ja mahlases maitses on tunda sidrunit, laimi ja troopilisi vilju.
La Petite Ferme’i lugu on algusest peale olnud seotud inimeste, toidu ja külalislahkusega. Vein tuli küll hiljem, kuid kasvas sellesse loosse loomulikult sisse. Kunagisest ploomi- ja pirnifarmist on tänaseks saanud omanäoline Franschhoeki veinimaja, mis ei ole unustanud oma tagasihoidlikku algust.
Tutvu La Petite Ferme’i veinidega Winemani e-poes.
