Chablis on Prantsusmaa kõige põhjapoolsem veinipiirkond, Burgundia veiniregiooni eraldiseisev osa, mis on nime saanud Chablis’ linnakese järgi.
Jahedam kliima, Kimmeridge tüüpi, rohkesti mineraale ja austrikarpe sisaldavad savimullad, ning sobiva kalde ja suunaga mäenõlvad loovad kordumatu kombinatsiooni, kus heade veinimeistrite käe all valmivad Chardonnay viinamarjadest ainulaadsed – kuivad, mineraalsed ning kargelt happelised veinid. Chablis´ vein sai kuulsaks ja populaarseks juba XVI sajandil, esmalt Prantsusmaal ja veidi hiljem ka Inglismaal. Sellele aitas suuresti kaasa võimalus transportida veine mööda Yonne`i ja Seine´i jõgesid Pariisi.
Tänapäeval kasvatatakse Chablis` piirkonnas viinamarju 5462 hektaril ning piirkond jaguneb neljaks apellatsiooniks, mis omakorda jagunevad erinevateks viinamarja aedadeks (climats).
1. Petit Chablis AOP
2. Chablis AOP
3. Premier Cru Chablis AOP (40 climats) – 800 ha
4. Grand Crus Chablis AOP (7 climats)- 100 ha
Chablis on kuivem ja värskem vein kui „päris burgundlane“ ning ei nõua pikka keldris küpsemist (välja arvatud Grand Cru-d). Reeglina tavaliste Chablis´de valmistamisel tänapäeval tamme ei kasutata. Premier cru ja grand cru veinidel olenevalt stiilist vahel kasutatakse, kuid väga tasakaalukalt.
Nii nagu enamike veinipiirkondade puhul paneb ka Chablis imestama, kuidas saab samast piirkonnast tulla üheaegselt väga häid ja samas nii halbu veine? Chablis kuulsus on hästi teada ka kohalikele viinamarjakasvatajatele ja veinimeistritele ning nad ei häbene seda ekspluateerida. Selleks, et rahuldada kasvavat nõudlust laiendati Chablis´appelatsiooni uute viinamarjakasvatuse aladega, sageli ei olnud need selleks liiga sobivad. Nii sündis 1944. aastal Petit Chablis` apellatsioon, kust pärit veinid ei täida sageli Chablis´ nimega seotud ootusi – heale värskele, mineraalsele veinile. Analoogselt kogu maailma veinitööstusega on Chablis` tootjate hulgas kaks erinevat gruppi: ühed, kes üritavad veini teha vôimalikult palju ja efektiivselt (ja müüa odavamalt), ja teised, kes üritavad veini teha vôimalikult hästi. Esimeste hulgas on suurim juba 1923. aastal asutatud La Chablisienne`i kooperatiiv, mis ühendab viinamarjakasvatajaid 1250 hektarilt ning toodab ligi 30% kogu regiooni veinist. Kuigi La Chablisienne`i portfellis on ka tippkvaliteediga premier cru ja grand cru Chablis´d, siis moodustab valdava enamiku nende toodangust eri viinamarjaaedadest masinkorjatud viljadest, suurtes tankides valmistatud erinevate nimede all müüdav masstoodang.
Nii ongi hea Chablis valimine keeruline – tuleb teada hea tootja nime, muidu võib väga lihtsalt saada tavalise isikupäratu, oma kvaliteedi kohta ülehinnatud veini. Premier cru-d ja grand cru-d on reeglina head kõigil, hind ka vastav. Samuti kuuluvad paremate hulka ühe viinamarjaaia veinid (single vineyard). Veini kvaliteedile mõjuvad ka kasvutingimused olenevalt ilmast. Nii on Chablis head veiniaastad olnud 2014, 2015, 2017, 2018, 2019. Ettevaatlik tuleks olla 2016. aasta veine valides.
Parimad Chablis´d valmivad väikestes veinimajades, parimatest viinamarjaaedadest, kõige paremal küpsusastmel käsitsi korjatud viinamarjadest. Chablis´ni ei ole veel jõudnud päris Burgundia veinide haip, kus tippveinide hinnad on tõusnud mitmete tuhandete eurodeni pudeli eest. Kõige kallim Chablis` tootja on Domaine Francois Raveneau, mille kallimad grand cru-d maksavad kuni 800 eurot. Sellele järgneb Rene et Vincent Dauvissat-Camus juba kuni 300 euroga ning siis juba hulk häid tootjaid, sealhulgas ka Patrick Piuze kuni 100-euroste grand cru veinidega.
Korralik Chablis maksab 20 eurot, kuid sageli palju rohkem, premier cru 30 eurot või rohkem. Grand cru hinnad algavad 60 eurost. Chablis on parim vein austrite ja mereandide kõrvale ning seda nauditakse väga madalal temeratuuril (5-10°C ) nii nagu šampanjasid.